About This Book

Metafüüsika viib meid nähtavast maailmast kaugemale eksistentsi sügavaimate küsimuste juurde. See filosoofiline teekond ühendab iidse tarkuse tänapäevase teadusliku uurimisega. See kutsub meid mõtisklema selle üle, mis jääb meie sensoorsetest tajudest kaugemale, ja kutsub meid maadlema olemise struktuuri uurimisega. Seejuures pakub see põhjalikku uurimist reaalsuse enda olemuse kohta – mis see on, mida tähendab eksisteerimine ja mis on asjade olemus. Sellele suurejoonelisele teekonnale asumiseks peame tegelema suurte filosoofide mõtetega, kelle intellektuaalsed püüdlused on kujundanud metafüüsikat. Selle filosoofilise distsipliini juured ulatuvad tagasi iidsetesse kreeklastesse. Sellised mõtlejad nagu Parmenides ja Heraclitus panid aluse keerukale metafüüsilisele uurimisele. Parmenides väitis kuulsalt, et muutus on illusioon ja olemine selle kõige põhilisemas tähenduses on muutumatu ja igavene. Selle terava kontrastina kuulutas Herakleitos, et kõik on muutuvas olekus, öeldes kuulsalt: "Sa ei saa kaks korda samasse jõkke astuda." Need varajane dialektika esitavad eksistentsi paradoksid: kas me peaksime universumit käsitlema stabiilse konstruktsioonina või on see dünaamiline, pidevalt arenev seinavaip?